KUIDAS TOIMUB KOHTULAHENDI TÄITMINE?

Ants Hakkaja2020-04-28T18:05:32+00:00Juhul, kui võlgnik ei täida kohtulahendit vabatahtlikult, siis täidetakse otsus sissenõudja avalduse alusel täitemenetluses. Avaldus esitatakse kohtutäiturile, kelle tööpiirkonnas on võlgniku elu- või asukoht või kus asub võlgniku vara.

KUI KIIRESTI KOHUS ASJA LAHENDAB?

Ants Hakkaja2020-04-28T18:04:51+00:00Kohus peab asju menetlema mõistliku aja jooksul. Konkreetse asja lahendamise kiirus sõltub aga juba sisust, menetlusosalistest, menetluses ette tulevatest taotlustest ja olukordadest, läbitavate kohtuastmete arvust ja muust. Kohus võib asja lahendada istungi- või kirjalikus menetluses. Statistika järgi oli näiteks 2019. aasta keskmine menetlusaeg Eesti 1. astme kohtutes tsiviilasjades 94 päeva, haldusasjades 123 päeva ja väärteoasjades 46 päeva. Osalt sätestab seadus ka kindlad tähtajad. Näiteks saab tsiviilmenetluses kostjale hagile vastamise tähtajana anda kõige vähem 14 päeva (lihtmenetluses võib tähtaeg olla lühem) ning kutse kättetoimetamise ja istungipäeva vahele peab jääma vähemalt 10 päeva.

MIS MAKSAB KOHTUSSE PÖÖRDUMINE?

Ants Hakkaja2020-05-15T09:21:49+00:00Kohtusse pöördumise toimingud on kohtuastmete lõikes erinevad ning sõltuvad sellest, kas tegemist on tsiviil-, kriminaal-, väärteo- või haldusmenetlusega. Kohtusse pöördumise eeltingimuseks on riigilõivu tasumine ning riigilõivude määrad on sätestatud riigilõivuseaduses (link: https://www.riigiteataja.ee/akt/112022020002) ja riigilõivuseaduse lisas 1 (link: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1120/2202/0002/lisa1.pdf#). Lisaks riigilõivule võivad kaasneda ka näiteks asja läbivaatamisega seotud kulud nagu: tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud; dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud; vaatluse kulud, muu hulgas sellega seotud vajalikud kohtu sõidukulud; menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel ning välisriigis ja eksterritoriaalsetele Eesti Vabariigi kodanikele kättetoimetamise ja edastamise kulud; menetlusdokumentide väljastamise kulud; tsiviilasja hinna määramise kulud. Lisaks tuleb arvestada kohtusse pöördujal, et kaasneda võib ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud; menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud seoses menetlusega. Kulude suurus sõltub paljuski vaidluse olemusest ja nende eeldatava suuruse saab paika panna vastsva konsultatsiooni raames.

KAS JA KUIDAS ON VÕIMALIK LAHENDADA VAIDLUS KOHTUVÄLISELT?

Ants Hakkaja2020-04-28T18:09:36+00:00Kohtuväliselt on võimalik lahendada vaidlusi mitmetes institutsioonides nagu näiteks: 1. Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Samuti võib õiguskantsler teostada isiku avalduse alusel kontrolli ametiasutuse, ametniku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku juriidilise isiku üle, kui see rikub inimese põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi, kohtleb teda seaduse või hea halduse tava vastaselt. 2. Võrdõiguslikkuse volinik võtab vastu isikute avaldusi ja annab arvamusi võimaliku diskrimineerimise kohta. 3. Pressinõukogu ja Avaliku Sõna Nõukogu lahendavad meedia peale esitatud kaebusi. 4. Töövaidluskomisjon - lahendab töövaidlustest tulenevaid rahalisi nõudeid töövaidluse lahendamise seaduse alusel. 5. Üürikomisjon lahendab üürivaidlusi. 6. Tarbijavaidluste komisjon lahendab tarbija ja kaupleja vahelisest lepingust tulenevaid nii riigisiseseid kui ka piiriüleseid tarbija algatatud tarbijavaidlusi, mille üheks osapooleks on kaupleja, kelle asutamiskoht on Eesti Vabariigis. 7. Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni poole on patsiendil võimalik pöörduda tervishoiuteenuste kvaliteedi hindamiseks. Tegemist on nõuandva komisjoniga, mille eesmärk on patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmine ning hinnangust tulenevalt Terviseametile, Eesti Haigekassale ja tervishoiuteenuse osutajatele ettepanekute tegemine. 8. Autoriõiguse komisjon lahendab vaidlevate poolte taotlusel autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õigustega seotud vaidlusi poolte lepitamise teel. 9. Lepitaja kollektiivse töötüli puhul lahendab lepitaja lahkarvamusi tööandja või tööandjate ühingu või liidu ja töötajate või töötajate ühingu või liidu vahel. 10. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohus on alaliselt tegutsev vahekohus, mis lahendab eraõigussuhetest, sealhulgas ka väliskaubandus- ja muudest rahvusvahelistest majandussuhetest tulenevaid vaidlusi. Asja arbitraažikohtus lahendamise eelduseks on mõlema poole nõusolek. 11. Riigihangete vaidlustuskomisjonis võib riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja vaidlustada hankija tegevuse, esitades riigihangete vaidlustuskomisjonile sellekohase vaidlustuse, kui ta leiab, et riigihangete seaduse rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid. 12. Andmekaitse Inspektsioon. Kui andmesubjekt leiab, et isikuandmete töötlemisel rikutakse tema õigusi, on tal õigus pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole. 13. Turu vahekohus. Alaliselt tegutsev vahekohus, mis lahendab turu ja selle korraldajaga seotud lepingu- ja teistest tsiviilõiguslikest suhetest tulenevaid vaidlusi. Asja vahekohtus lahendamise eelduseks on mõlema poole nõusolek. 14. Tööstusomandi apellatsioonikomisjon lahendab taotleja poolt Patendiameti otsuse vaidlustamiseks esitatud kaebusi ning huvitatud isiku ja taotleja või omaniku vahelisi vaidlusi huvitatud isiku avalduse alusel. Lisaks eraõiguslike vaidluste lahendamiseks on võimalik kasutada lepitusmenetlust. Seaduses sätestatud juhtudel on lepitusmenetlus enne kohtusse pöördumist ka kohustuslik. Lepitusmenetlus on poolte vabatahtlikkusel põhinev vaidluse lahendamise viis, mille käigus lepitaja toetab lepitusosaliste suhtlust eesmärgiga aidata neil leida vaidlusküsimusele lahendus. Lepitajaks võib olla füüsiline, teatud juhtudel ka juriidiline isik, vandeadvokaat, notar või seaduses sätestatud juhul riigi või kohaliku omavalitsuse lepitusorgan.